See post is coming to you straight from my hospital bed :/
Lõpuks oil mu opp, mis pidi Jaanuaris olema. WORST TIME OF MY LIFE!!!! Ühe sõnaga võib selle ürituse kokku võtta, kui Nutufestival 2014 - ma pole kunagi mii palju lima asjata nutnud..kõik oil fun and games kuni selleni, kui nad ütlesid mulle, et ma läheks vahetaks oma riided nüüd opi riiete vastu..minu jaoks kõlas see rohkem nagu "me anname sulle nuga, kui sa kohe hüsteeriliselt nagu tita pillima ei hakka"..Tulin siis nuuksudes tagasi oma riided kaenlas ja siis viidi mind õdede kabinetti "rahustavale süstile" (rahustav-šmahustav..esiteks see tegi asja hullemaks, sest ma kardan süste ja teiseks rahustamine oli viimane asi mis see mulle tegi).. Aa ja toredatelt õdedelt sain nickname'iks "baby", imede ime..Mõtlesin siis, et lähen tagasi oma ruumi "rahunema" selle süstiga AGA selleks ajaks oli juba mu "ride" ukse ette aetud ja mina ei suutnud oskuda, et oota OTSE siit lähengi nüüd??? Selle aja peale ma olin ennast juba nii ära uputanud, et ei saanud hingata ka :D Ja kirsiks tordil nad sidusid mu kinni ka veel selle voodi külge!!!! :/ Hannah ja George said mind ainult operatsiooni maja ukseni saata. Peale seda mul polnud enam kuskile oma tähelepanu konsentreerida ja ma hakkasin vaatama kuidas lae lambid mööduvad (ikka samal ajal uludes) ja see tegi asja veel dramaatilisemaks, sest mulle hakkas tunduma nagu ma olen mingis kurvas haigla filmis, sest seal on ka alati selline laelambi stseen. Lõpuks pargiti mind minu opi ruumi kõrvale ja kohe oli platsis sõber-anesteesia-praktika-tudeng Mauriitiuselt..hakkas uurima ja puurima mu elu lugu ja ikka mainis milline beebi ma olen, et see nii väike opp.. väike või mitte, aga te hakkate ming kohe LÕIKAMA inimesed :/ sain laheda sinise pagari poisi mütsi ka pähe ja siis oli minek! See opi ruum nägi välja täpselt nagu Saagi filmist, nii jube :/ ja SIIS taiati mulle mainida, et ma oleks pidanud eemaldama küünelaki ja meigi..no tänks, et nüüd ütlete :D
Siis pandi näppude otsa igast vidinaid ja rinnale kardio kleepsud ja siis mu kõige suurem hirm ANESTEESIA! Üldse ei tahtnud seda hingata ja üritasin Mautiiriuse sõbraga veel mõne pikema teema peale saada, aga ei jopanud, toppis mulle seda maski peale hoidma aina :D Võtsin paar sõõmu ja sis tõmbasin ära kuna midagi jäi ikka mainimata..võtsin paar sõõmu veel ja siis hakkas juba päris naljakas ja tõmbasin jälle ära, et mainida talle, et selline tunne on nüüd nagu purju jääks :D ja see on mu viimane mälestus enne oppi……ülesse ärkamine oli suht horror..Kuigi mu anesteesia arst (mitte mauriitius) mainis mulle eelmine päev, et ma ei paanitseks üles ärgates, kuna toru on ikka kurgus ja ma hingaks rahulikult, MA EI SAANUD HINGATA! Niii jube oli, ma olin mega uimane ja ei jaganud väga matsu ja siis ei saanud hingata ka..aa ja käed olid ka kinni seotud rsk :D ainus lause mis mul ähmasels peas kordus oli "ära paanitse, hinga rahulikult, me näeme kohe kui sa ärkad ja võtame toru ära" ja siis ma üritasin nii palju kui võimalik silma lahti kõõritada, et vähegi morset anda :D Õnneks suht kiirelt nad märkasid ja võtsid selle saadana saadetise mul kurgust ära. Mingi aeg pidin seal veel teiste ärkajatega ärkama ja siis toodi mind oma tuppa tagasi. Hannah ütles, et ma olin 3h ära. Jubeeee uni oli ja mudiugi siis öeldi, et magada ei tohi peale anesteesiat 6h :D Aga ma leidsin kompromissi, iga 2min tagant Hannah äratas mu üles ja ma pidin silmad lahti tegema ja midagi ütlema ja siis võisin uuesti 2 min magada, nii mu esimene päev möödus..aa ja liigutada ABSOLUUTSELT ei kannatanud! Aa ja külalisi käis ka aga ma väga ei mäleta, läbi une nägin kedagi aga ilusad lilled sain ja suure koti täie puuvilju :D
Järgmine päev oli suht sama, üritasin püsti tõusta korra, sest mul vahetati voodi ära kuna vanal oli mingi ratta jama, ja iga hetk oleks pilt tasku läinud, kuigi pikali olles ma tundusin endale juba nagu päris inimene jälle. Ja liigutada ikka ei saanud, niiiiii valus terve kõht. Aa, mu opp oli selline, et tehti 3 pisikest auku kõhtu ja pandi robot-pulgad läbi sealt ja nendega navigeeriti ja lõigati seal sees, niiet väga hull damage ei ole aga jube valus siiski, eriti nabaauk(sealt torgati ka üks läbi)!!!Arstid käskisid mul istuda (niiet mind voodi selja toega üles keerati) ja see oli niiiiiiii valus ja ma nutta ka ei saanud, sest see paneb kõhu hüppama ja teeb veel valusamaks, ma korra proovisin. Laupäeval lõigati õmblused juba lahti ja võeti kõhust haavast välja voolik kust kaudu veri ja vesi välja sai - OI BLINNNNN!!!!! - ma ei viitsi enam sellest valust rääkida, väga väga valus oli ühe sõnaga, pole eluseeski sellist valu tundnud!! Laupäeval võisin uuesti vaikselt vett juua (alates kolmapäeast ma ei tohtinud süüa ega juua mitte midagi) ja jalutama hakkasin ka laupäeva hommikust alates… tänasest (pühapäev) võin süüa kaerahelbeid ja negotiate'isin loa pool banaani ka sinna sisse panna (ma lugesin juba kodus selle kohta ja tean oma söömis-õigusi väga täpselt siin haha:D). Ja täna hommikul käisin juba suht kaugel poes oma ägeda sini-triibulise haigle outfitiga banaani mahla ostmas üksi :D Homme hommikul saan koju ja mida ma täiega kardan on see, et selle nädalaga ma pean kuidagi oma korteri koristatud saama ja asjad pakitud ja kõik teised asjad Elizabethi juurde hoidu viima :/ ja ma ei saa kummardadagi ja liigun 1m/h..Ja täpselt nädala pärast järgmine pühap. on koju tulek :))))) edu mulle, ma ei tohi üle 3kg tõstagi :D Ainus hea asi kogu selle fiasko juures..lisaks sellele, et mul üks organ muidugi välja võeti :D..on see, et ma olen saanud nüüd kõik Orange is the New Blac osad vaadatud..always look on the briiigh side of life, ey :D
Victoria käis külas ja tõi armsa korvikese :)
Ja Alllen käis külas
ja nüüs, peace out hospital :)
No comments:
Post a Comment